Uudised

Balto OÜ > Uudised > Uudised

Seadusest tulenevalt on ettenähtud, et riigipühale eelneval kuupäeval on tööpäevad lühendatud. Kuidas on lood siis kui antud kuupäev langeb nädalavahetusele?

Pöördusime küsimusega, kas 22. detsember on lühendatud tööpäev, Tööinspektsiooni poole. Ameti kommunikatsioonijuht Kristel Abel vastab: «Neil töötajatel, kes töötavad reedel, 22. detsembril tööpäeva lühendama ei pea, kuid olenevalt asutusesisesest töökorrast võib tööandja seda ette näha.»

Loe veel

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:

töölepingu alusel töötav isik,
ametnik,
juhtimis- või kontrollorgani liige,
füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,
töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.
Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud
Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis

Loe edasi: http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1-jaanuarist-2018-2018-01-08

Loe veel

Igal ettevõttel tuleb hiljemalt esimese kvartali lõpuks ehk 31. märtsiks koostada ja töötajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Kuid miks seda üldse teha tuleb?

Ühelt poolt on see töölepingu seadusest (TLS) tulenev nõue (§ 69 lg 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettevõtte tööde planeerimist.

TLS-i § 55 näeb ette, et igal töötajal on aastas õigus 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Lisaks põhipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida töötajad saavad kasutada: nt õppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkus.

Seega, vältimaks olukorda, kus kõik töötajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on mõistlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.

Mida tuleb ettevõttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?
Puhkusegraafik tuleb koostada töötaja soove arvesse võttes. Sealjuures tuleb tööandjal silmas pidada töötajaid, kel on TLS-i § 69 lg 7 järgi õigus saada puhkust endale sobival ajal:

-naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
-mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
– vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
– vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
-koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Loe edasi: http://www.rmp.ee/uudised/toooigus/puhkusegraafiku-koostamise-meelespea-2018-01-17

Loe veel

Olulised nüansid, mida tuleb töötaja lähetusse saatmisel silmas pidada

Eestis kehtiva töölepinguseaduse järgi viibib töötaja lähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta nii riigisiseselt kui ka välisriiki.

Päevaraha
Saates töötajaid välislähetusse võib esimese 15 lähetuspäeva jooksul maksuvabalt maksta päevaraha kuni 50 eurot. Samas peab arvestama, et ühes kuus ei saa 50 eurot maksuvabalt maksta rohkem kui 15 päeva eest. Kuueteistkümnendast päevast võib maksuvabalt maksta 32 eurot. Sealjuures tasub veel meeles pidada, et välislähetuse päevaraha alammäär ei või olla väiksem kui 22,37 eurot.

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kui tööandja otsustab maksta rohkem, kui maksuvaba määr lubab, siis üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

Maksuvabalt on lähetuse päevarahasid võimalik maksta töölepingu alusel töötavale töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmed). Käsunduslepingu alusel töötavatele inimestele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele päevaraha maksuvabalt maksta ei ole võimalik.

Loe edasi: http://www.rmp.ee/toooigus/tls/olulised-nuansid-mida-tuleb-tootaja-lahetusse-saatmisel-silmas-pidada-2018-01-24

Loe veel

Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.

Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepinguseaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus alaealistel, laevapere liikmetel, haridustöötajatel jne. Töölepingu sõlmimisel tasuks läbi rääkida puhkuste pikkus, sh lisapuhkuse võimalus.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Loe edasi:
http://www.rmp.ee/…/tls/puhkuse-ajakava-ja-kestus-2018-01-30

Loe veel

Arhiiv